Soojuspumbad: paigaldusvõimalused, pakkumised ja hooldus

Energiahindade kõikumine ja soov vähendada kodu püsikulusid on toonud soojuspumbad paljude majapidamiste valikusse. Et lahendus töötaks ootuspäraselt, tasub juba alguses läbi mõelda, milline tüüp sobib hoonele, kuidas paigaldus tehniliselt teostatakse ning millised on realistlikud kulud ja hooldusvajadus.

Soojuspumpade tüübid ja omadused

Kõige sagedamini kohtab kolme lahendust: õhk-õhk, õhk-vesi ja maasoojuspump. Õhk-õhk soojuspump võtab soojuse välisõhust ja puhub selle siseruumi; see on paljudele tuttav ka kui õhksoojuspump, mis suvel suudab sageli ka jahutada. Õhk-vesi soojuspump annab soojuse vesiküttesüsteemile (põrandaküte või radiaatorid) ning toetab tarbevee soojendamist. Maasoojuspump kasutab maapinna energiat (kollektor või puurauk), mis teeb jõudluse stabiilsemaks ka külmade ilmadega.

Tüübi valikul loevad lisaks hinnale ja ruumivajadusele ka tehnilised omadused. Eesti kliimas on oluline, kuidas süsteem käitub madalatel välistemperatuuridel, kas olemas on sobiv elektritoide ning kas hoone küttering (radiaatorid/põrandaküte) sobib madalama pealevoolutemperatuuriga. Samuti tasub arvestada mürataseme, sise- ja välisseadme asukoha ning kasutusmugavusega (näiteks kaugjuhtimine, režiimid, tarbevee prioriteedid).

Millised tegurid mõjutavad paigalduskulusid?

Paigalduskulu ei ole ainult “tööraha”, vaid kokkuvõte mitmest komponendist: seadme võimsus, lisamaterjalid, elektritööd, läbiviigud, kinnitused ning kasutuselevõtu seadistus. Õhk-õhk lahendus on tavaliselt lihtsam, sest puudub ühendus vesiküttesüsteemiga. Õhk-vesi ja maasoojus on tehniliselt keerukamad: vaja võib minna puhverpaaki, tarbeveeboilerit, ringluspumpasid, segamisgruppe, ohutusgruppe, torutöid ning küttesüsteemi tasakaalustamist.

Oluline hinnategur on hoone ise. Halva soojustusega majas võib vajalik võimsus olla suurem ning see tõstab nii seadme kui paigalduse maksumust. Kui radiaatorid on dimensioneeritud kõrgele temperatuurile, võib olla vaja süsteemi kohandusi (näiteks suuremad radiaatorid või osaline üleminek põrandaküttele), et soojuspump saaks töötada tõhusamalt. Maasoojuse puhul lisandub geoloogiline ja tehniline osa: kas valida horisontaalne kollektor (vajab rohkem krundipinda) või puurauk (vajab puurimist ja kooskõlastusi ning sõltub pinnasest).

Makseviisid ja pakkumised

Reaalses elus kujuneb soojuspumba kogukulu Eestis enamasti seadme, paigalduse ja lisatööde kombinatsioonist ning “pakkumine” võib eri ettevõtetel erineda just selle poolest, mida hind sisaldab. Näiteks üks hinnapakkumine võib sisaldada vaid seadme ja standardpaigalduse, teine aga ka elektritöid, vana seadme demonteerimist, lisapaagi paigaldust, automaatika seadistust ning süsteemi kasutusõpetust. Seetõttu on mõistlik võrrelda pakkumisi samadel alustel: mis on tööde loetelu, millised on eeldused (nt olemasolev elektrikaabeldus), milline on garantiitingimuste sisu ning kas hooldus on vajalik garantii kehtimiseks.

Hinnad, tariifid või kuluhinnangud, mida selles artiklis mainitakse, põhinevad viimasel kättesaadaval teabel, kuid võivad aja jooksul muutuda. Enne finantsotsuste tegemist on soovitatav teha iseseisev lisauuring.

Makseviiside puhul kasutatakse praktikas lisaks ühekordsele tasumisele sageli järelmaksu või liisingulaadseid lahendusi, eriti suurema investeeringu (õhk-vesi või maasoojus) korral. Mõnel juhul võib rolli mängida ka energiatõhususe toetuste olemasolu, kuid nende tingimused ja avatus võivad ajas muutuda ning sõltuvad konkreetsest programmist ja taotleja profiilist. Kui eesmärk on võrrelda erinevaid makseviise, tasub vaadata intressi ja lepingutasusid, kuid ka seda, kas finantseerimine mõjutab paigalduse ajagraafikut või garantiiga seotud nõudeid.

Hooldus ja pikaajaline jõudlus

Hooldus on soojuspumba elutsükli “odavaim kindlustus”: see aitab hoida energiakulu kontrolli all ja vähendab ootamatute rikete riski. Õhk-õhk lahenduse puhul on tüüpilised tegevused filtrite regulaarne puhastamine, sise- ja välisseadme visuaalne kontroll, kondensaadi äravoolu kontroll ning vajadusel soojusvaheti puhastus. Õhk-vesi ja maasoojuse korral lisandub vesiküttesüsteemi pool: rõhud, paisupaak, ohutusventiilid, ringluspumbad, küttevee kvaliteet ning seadistuste ülevaatus (küttegraafik, tarbevee temperatuurid, prioriteedid).

Pikaajaline jõudlus sõltub suuresti sellest, kas süsteem on õigesti dimensioneeritud ja seadistatud. Liiga võimas seade võib töötada lühikeste tsüklitega, mis võib teatud tingimustel suurendada kulumist ja vähendada efektiivsust; liiga nõrk seade võib vajada rohkem elektrilist lisakütet. Samuti tasub jälgida, kas välisseadme ümbrus jääb lumest ja jääst vabaks ning kas õhu liikumine ei ole takistatud. Kui märkad, et elektrikulu on tõusnud, siseruum ei saavuta seatud temperatuuri või seade teeb tavapäratuid helisid, on mõistlik lasta süsteem üle kontrollida, et välistada lihtsad põhjused (näiteks ummistunud filtrid või muutunud seadistus).

Kokkuvõttes on soojuspumba puhul oluline vaadata tervikut: sobiv tüüp, hoonele vastav võimsus, läbimõeldud paigaldus ning arusaadav hinnapakkumise sisu. Kui lisada siia regulaarne hooldus ja korrektne seadistus, on võimalik saavutada stabiilne sisekliima ja prognoositavamad püsikulud ka Eesti muutlikes ilmastikuoludes.